laupäev, 23. jaanuar 2016

Käbliku Tuulispask

Sissekanne 463-465 - Käbliku Tuulispask + pilootpruulid

lisaks Käbliku Tuulispask pilootpruulid ameerika Tussu ja inglise Tussu.

topelt IPA
8,4 vol (Tussud olid natuke lahjemad 8,3vol)
Tuulispask pruulitud Tankeris

Nonii, see saab küll üks imelik õllehinnang olema - plaanisin esialgu hinnata Käbliku uut topeltIPAt Tuulispask, mis pruulitud Tankeris. Kuid minu kätte sattusid ka antud õlle pilootpruulid - algselt oli sel õlle nimeks Tussu ning piloote tegid nad lausa 2 - inglise ja ameerika pärmiga. Seetõttu saab täna proovitud ka inglise ning ameerika Tussu.


Hinnangu alustuseks võib öelda, et Tankeris pruulitud pudel on kõige rohkem täis villitud:D

Pilootpruulide õllede värvus on mõlemal punaka helgiga hägune ja oranž, kreemine vahukiht on tihke ja püsiv. Tuulispask õllel on värvus häguselt oranžikas, vahukiht on säravvalge, kuid suuremullilisem, kui pilootidel.

Aroom on nii ameerika kui ka inglise piloodil räigelt mahlane, intensiivne, tsitruseline ja energiast plahvatav. Ameerika versioon on siiski mahlasem ja värskema olekuga. Ametlikul pruuli aroom on sarnane, kuid kraadi võrra rahulikum ning rafineeritum (samuti on tunda Tankeri õlledele omast kuiva heinamõrkjust, sama nagu nt Küte Peale IPAl). Õlle soojenedes muutub ameerika versioonil aroom tuntavalt tugevamaks ja vaigusemaks, võrreldes inglise versiooniga.

Egas midagi muud kui maitse juurde - Tuulispask on raske kehaga, mahlane, suurepäraselt puuviljane - mangone, kergelt ananassi ning magusat virsikut. Järelmekk on kestvalt magus ning greipfruudiselt mõrkjas ja kuiv.
Intensiivse olekuga jook, mis oma mahlase ja värske olekuga tõesti üllatab. Üsna lahjalt karboniseeritud ning seetõttu muudab joogi mahlasemaks ning magus keha muutub domineerivamaks.

Ameerika piloot on aga hoopis energilisem ja särtsakam - justkui Miami rannal jookseks aegluubis üks kena neid keset kuldkollast randa. Magus, ilus ning mahlane - kuid samas torkivalt mõrkjas ning nipsakas. Järelmekk on kuiv ning konkreetne. See jook on ikka humalahulludele - nauditav, kuid ohtlik!

Inglise piloot on aga palju kergema olekuga - oleks nagu lihtne kätte saada, kuid samas lajatab oma mõrkja lõppmekiga paraja vasakhaagi. Ameerika sugulasega võrreldes on tegemist kõvasti lihtsama joogiga - kui ameerika Tussu oli selline nurgeline ja khmm, karvane, siis inglise versioon on sama puhas kui prillikivi (vt siit). Oi oi kui siidine ja magus-hapukas mekk sel on - see on lihtsalt suurepärane ning peab tõdema, et seda pehmet murumekki on üsna raske suust välja saada. Kuid ma ei kurda, see on nauditav. Õlle soojenedes löövad välja ühele heale šampanjale omased särtsakad ja hapukad noodid - muy bueno.

Kokkuvõtteks - kõik 3 õlut on lihtsalt suurepärased. Kõige kergema joodavusega on inglise versioon, seejärel Tuulispask ning kõige alla maandus ameerika versioon. Sama reastus on ka maitse osas - inglise versioon on väga siidine ja pehme, Tuulispask on intensiivselt magus ning ameerika versioon on uhh, karvane ja nurgeline.

Hinnangud
Tuulispask 9
Inglise Tussu 10
Ameerika Tussu 8