Sissekanne 432 - Õllenaut Brikett
Smoked Ale
10,0 vol
Õllenaut ise kirjeldab Briketti järgnevalt - Šoti turbasuitsulinnastega pruulitud tume eil, mis hübriidina balansseerib viski- ja õllemaailmade vahel. No eks testime ja vaatame - meeldib mulle nii õlu kui ka üks hea viski.
Disain on Õllenaudilikult maailma igavaim - taaskord üks eksemplar poeriiulilt, mida on üsna raske teistest Õllenaudi pruulidest eristada. Jah, mina olen suurema osa Eesti käsitööõlledest ära proovinud ning enam-vähem teen vahet, kuid inimene tänavalt - big no no.
Õlle värvus on tumepruun ning kreemikas vahukiht pea olematu. Aroom on turbane ning tõesti nt Lagavulini suitsust viskit meenutav. Soojemalt lööb välja ka kergelt karamelline ja magus aroom.
Raske kehaga magus-suitsune tökat on siin klaasis. Huvitavalt mängleb keskmaitses hapukas-turbane mekk, millele sekundeerib siirupjalt raske ja magus mekk. Tunda on suitsusauna, tumedate ploomide tummisust ja hapukat alkoholimekki. Kui nüüd täitsa aus olla, siis esimene emotsioon oli, et miks Õllenaut on ühe vanamuti Mustamäe korteri siia pudelisse pannud? Just selline kergelt kopitanud ja seisnud mekk tuli meelele.
Suitsuõlled on alati üsna piiri peal kõndimine ning Õllenaut on minu arvates sellest piirist kaarega mööda läinud ning silmapiiril lausa täpiks kadunud. Mina isiklikult naudin kvaliteetset õlut ning ka suurepäraseid viskisid - kuid antud jook ei ole kumbagi ning seetõttu sõbrale ei soovita.